kOoL

Üle pika aja jälle koolis. Päev algas väga masendavalt. Voodist üles saamine oli raske ja kooliteel suutsin lumehange astuda. Aeg tiksus kui unnesuikunult. Tundsin, kuidas rutiin tõmbab jälle mu tiivad koomale, aga seekord ei pannud see mind mässama. On ju tore ka vahel asjalik olla.
Päeva tipphetk oli see, kui me eelmise veerandi lõpus kirjutatud kirjandid tagasi saime. oli imeline kuulda kriitiliselt kirjanduseõpetajalt kiidusõnu ja väidet, et ma oskan kirjutada.

Me hakkame õpetajat igatsema, kui ta lapsepuhkusele läheb, 2 nädalat veel temaga...


Energia on hinges ja külm talverõõm ei tundugi nii külm. Ahi ootab juba kannatamatult muffineid ja minu kõtu sooja kosutavat kakaod!