Härmatis

See teeb haiget, kui tütarlaps, kes lõpmatult veenab, et on alati minu jaoks olemas, on hoolimatu ja näeb ainult enda suure nina alla. Ei tasu pühakut mängida, sest sellised mängud külvavad enam viha, kui armastust. On ju hea, kui inimesed positiivselt üllatuvad, mitte et nad pidevalt kuuma rauaga mööda näppe saavad kelleltki, kes on valedega südamesse pugenud.
Kõige hullem on see, kuidas sa teeskled huvi, kuidas sildistad mind iga sekund ja näed vaid teiste vigu. Miks oled sa enda täiesti ära peitnud? Kas keegi üldse tunneb sind? Sa oled just kui suure vatiteki sisse mähitud, kardad end avada ja loodad, et inimesed armuvad imeväel su elutusse tekki. Kuid see ei käi nii... Mulle meeldib see nägu, mis vahel tekiääre vahelt paistab, aga tekk on lihtsalt liiga võlts ja näotu, et seda kogu aeg vaadata ja selle vahelt tõelist nägu oodata.
Kõige rohkem piinab, et see kaitse põhjustab sulle valu, aga ma ei saa sind sealt välja tirida. Ma toetan sind, aga tekist väljamurdmine on sinu võitlus ja pead ise otsustama, kes sa tahad olla.