
Tundub uskumatu, aga sõna, mis ühe inimese suust kõlab armsana, tekitab teise inimese poolt öelduna vihase reaktsiooni.
Uskumatu tunne on istuda kellegi vastas, kes alles hiljuti tähendas mulle nii palju. Vaadata talle otsa ja tunda, et ta ei saa enam mulle haiget teha. Teda lihtsalt ei ole enam minu südames olemas.
... sest on keegi teine, kes ei kavatsegi sealt kaduda. Isegi pärast seda pikka aega. Isegi, kui ma tunnen, et iga päev, mil ma temaga ei räägi ning iga lause, mis ma temast räägin, viib mind temast veel kaugemale. Isegi siis on ta mu südames liiga kindlalt.
Ning uskumatu, et on lõpuks kevad. Kui kaua olen ma seda hetke oodanud, kui õues on plusskraadid ning see külm ja vastik asi maast ära sulab(võtan endale vabaduse ignoreerida ilmaennustusi, mis jälle miinuseid lubavad). Ja ma igatsen vihma. Sooja paduvihma, mis oleks tihe kui sein, ning igatsen äikest. Ja üle kõige igatsen sooje suveõhtuid, lamamist vaikuses soojal asfaldil ning ainiti tähtede vaatamist. Ja need hetked on peagi kohal. Ma loodan vaid, et kui need tulevad, olen koos sinuga.
lauluke
with love, L
No comments:
Post a Comment