yo

See mõnus hetk, kui ma tunnen kuidas elutahe jälle minusse voolab ja tegutsemine ületab mõnusat kodus istumist.

Viimane aeg on olnud ikka ülimalt mõnus. Ma armastan seda tunnet, kui justkui mingi kaos peas plahvatab. Kui kõik on järsku üle mõistuse ja mitte miski ei tundu reaalne. Kui ma tahaks karjuda, et: "mis, kurat, see nüüd oli?!"Ja siis see hetk, kui pärast mõningat analüüsi ja obsessimist saab heale sõbrale veiniklaasi taga rääkida, kui uskumatu ja rumal see kõik oli.

Pärast laupäevast pidu oli täpselt selline "mis kurat?" tunne. Kõik oli lihtsalt nii hull, nii ebaloogiline, hea ja natuke halb, lõbus ja ka veidi kurb.
A-ga on vist küll alati lõbus.
"Tehke veel, ma ei näinud hästi!" xD



... ja kõik oleks super, kui ma suudaks ühe väikese plaani teoks ka teha, et lõpuks teada, mis värk on. :D