"Mu keha kuumendas, otse põles seest- kui ka väljastpoolt. Aeg venis nagu tigu, kes töötab hoolikalt oma katsesarvedega. Aga mulle oli see veniv loom vastik, sest ta ajas mu mõtlema ja praegu polnud mul ühtegi ilusat ja kasulikku mõtet. Kõik, mis pähe tuli, töötas mulle endale vastu. Ma ei pääsenud mingi pingutusega tundmusest, et tänases lõunalauas sündis minuga midagi haavavat ja alandavat. Mina ise haavasin ja alandasin end, see oli minu lõppotsus, ainult et ma ei suutnud oma mõtteid küllalt koondada ja iseendale läbipaistvalt selgeks teha, milles just mu eksitus iseenda vastu peitus. "
-A.H. Tammsaare
No comments:
Post a Comment