Põhikoolis õpitakse vanematele, gümnaasiumis õpetajatele ja ülikoolis iseendale.
Vähemalt selline tunne on küll.
Põhikoolis nagu muud ei kuulnudki, kui: "hinded korras? õpitud? mis vanemad sellest küll arvavad? vanemad tõendi kirjutasid? helistan kohe su vanematele..."
Gümnaasium jätkus: "Kirjutage see töö õigeks ajaks, tehke nii ja nii, et mul (õpetaja) oleks ikka hea lugeda jms. ole vait! vasta! tee nii, tee naa. olge korralikud, sest meile makstakse nkn vähe. saate varem koju, sest ma ei viitsi enam... "
Ja ülikool: "miski ei ole kohustuslik, eksamile võiks ju ikka ilmuda, sest ei ole vaja endale käru keerata. tead ise, mis loengus teed, kas istud msnis või lähed lihtsalt minema. kedagi ei huvita, kas sa saad, viitsid või tahad."
On ikka põhjus, miks seda ülikooliks nimetatakse. See võib ju olla raske, aga see on täiesti sinu rida. Feilid sina, mitte õppejõud, kui sina oled rumal, ei kannata teised, vaid ise saad mööda jalgu. Ja kui õnnestud, siis Sina.
No comments:
Post a Comment